Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus
Tänapäeva internet on üles ehitatud avatud lähtekoodiga tarkvarale, mille tõttu on loogiline, et ka omaloomingulisi programme kirjutatakse just nimelt kasutades samalaadset tarkvara. Samas on oluline koodi kirjutades olla kursis erinevate reeglitega, mis käivad koos litsentsidega, sest nende reeglite rikkumine tekitab probleeme seadusega.
Selles blogipostituses räägime eelkõige
copyleft kontseptsioonist, mida kasutavad arendajad selleks, et garanteerida
avatud lähtekoodiga tarkvarale juurdepääs. Copyleft kasutab tarkvara ja selle
lähtekoodi avatud juurdepääsu tagamiseks autoriõiguste õigusraamistikku. Põhinõudeks
on, et kõiki tuletatud teoseid tuleb levitada samade litsentsitingimuste alusel
nagu originaali. Eelpool mainitud nõude tõttu võiks öelda, et copyleft
litsentsid on justkui mingis mõttes piiravad litsentsid, kuid samas need
piirangud tagavad omakorda ka avatud juurdepääsu.
Maailmas on olemas mitmeid erinevaid
litsentse, kuid postituses keskendume ainult mõnele populaarsemale. Esiteks on
olemas GPL litsents, mis on üks copyleft litsentsidest. See omakorda tähendab,
et kõik tuletatud teosed peavad olema avatud lähtekoodiga ja levitatud sama
litsentsi alusel. Selle tingimuse tõttu on kindlustatud, et tarkvara, mis
kuulub antud litsentsi, ei sobi kasutamiseks ärilises tarkvaras. Samas on
tegemist ka nii-öelda miinusega, sest see klausel piirab arendaja suutlikkust
kasutada teisi raamistikke ja tarkvarasid. See on ka kõige suurem erinevaus
võrreldes teiste litsentsidega nagu BSD ja MIT.
Järgmiseks võtame ette GNU LGPL, mis on
samuti copyleft litsents ning omakorda väga sarnane ka GPL-iga, millest see on
tuletatud, kuid GNU LGPL-il on nõrgemad copyleft nõuded. See võimaldab tarkvara
kasutada teatud tingimustel näiteks varalistes projektides koodide mõningate
osade jaoks. Võib öelda, et tegemist on justkui kuldse keskteega GPL- i ja MIT-
i vahel.
Kolmandaks copyleft litsentsiks on GNU
AGPL. Selle litsentsi reeglid on peaaegu
identsed eelpool mainitud GPL litsentsi tingimustega. Lisatud on ainult üks
täiendav lõik, mis võimaldab kasutajatel litsentsitud programmiga veebis
suheldes kätte saada programmi lähtekood. Selle tingimuse tõttu ei sobi GNU
AGPL-i rakendada näiteks veebis toimuvate kommertsprojektide jaoks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et
kommertslitsentsid, mis sisaldavad äärmiselt täpseid juhiseid ning reegleid,
selleks et avatud lähtekoodiga tarkvarale jääks vaba kasutatavus, on äärmiselt
keeruliselt kirja pandud.
https://www.codeproject.com/info/Licenses.aspx
https://www.slant.co/topics/1141/~best-open-source-licenses#10
Comments
Post a Comment