Noppeid IT ajaloost

Infotehnoloogia ja üldiselt tehnika arengut võiks seostada esmapilgul eelkõige eelmise sajandiga, kuid see pole siiski nii. Võiks rääkida näiteks ühest seadmest, mis tänapäeval on väga laialdaselt levinud ning on peaaegu kogu aeg iga inimese taskus olemas. Selleks seadmeks on loomulikult telefon. Valdavalt peetakse telefoni leiutajaks Alexander Graham Bell' i, kes hakkas 1871 aastal töötama harmoonilise telegraafi kallal. Telegraaf pidi võimaldama mitme sõnumi samaaegset edastust. Bell' i hakkas üha enam huvitama inimkõne edastus ning ta ei olnud ainuke. Samal ajal olid ka teised teadlased, näiteks A. Meucci ja E. Gray, alustanud tööd sarnaste tehnoloogiate kallal. Aastal 1876 sai Bell patendi telefoni peale ning seetõttu oli ta ka esimene, kes sai teha kõne Watsonile.

Järgmise pool sajandi jooksul loodi veel mitmeid leiutisi, mis on ajaga ainult arenenud ning tänapäevalgi veel kasutusel. Üheks selliseks leiutiseks on näiteks elektrooniline televisioon, mis loodi 1927. aastal. Leiutajaks võib nimetada Philio Taylor Farnsworth' i, kellel õnnestus oma leiutist edukalt demonstreerida. Hiljem läks lahti aga suur vaidlus selle üle, kes ikkagi on õige televisiooni leiutaja, sest tegemist oli olulise läbimurdega ning seetõttu tahtsid ka teised teadlased ning firmad niivõrd tähtsat leiutist enda saavutuste hulka. Farnsworth käis mööda kohtuid kuni lõpuks oldi nõus andma talle elektroonilise televisooni patent.

Vaidlused uute tehnoloogiliste leiutiste üle jätkusid ka järgnevatel aastatel. Aastal 1971 leiutas üks noor teadlane, kes töötas ka ARPANET' iga, e-maili. Ray Tomlinson oli esimene, kes lõi võimaluse kasutajatel omavahel saata meile. Sellest ajast võeti ka kasutusele ''@'' märk, mis on tänaseni jäänud meilidele iseloomulikuks. Algselt loodi meetodid lihtsalt selleks, et oleks võimalik jagada erinevaid faile ning saata sõnumeid, kuid üsna pea arenes see edasi terveks suureks meilisüsteemiks.