Info- ja võrguühiskond

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond moodustab iga riigi ühiskonnas äärmiselt olulise osa. Seetõttu ei ole erandiks ka Eesti. Eesti infoühiskonna arengukavas oli üsna mitmeid visioonipunkte, mis on 2020 aastaks juba täidetud või täitusid sel aastal.

Sealt leiab mitmeid punkte, millest saaks pikalt ja laialt kirjutada, kuid tooks neist välja ühe, mis minu arvates on praeguseks ajaks üks kõige enam realiseerunud visioonipunkt. Nimelt on tahetud saavutada olukorda, kus kõik enim kasutatud teenused oleksid lihtsad ja mugavad ning kättesaadavad kõigile.

Eelmise aasta üks valupunkte oli kindlasti kevad, mil hakkas levima Covid-19. Uksed sulgesid paljud asutused ning vältima pidi rahvarohkeid kohti. Poodides läks lahti justkui hullumaja ning tihti meenutasid need katastroofieelset olukorda. Tahtmatult leidsin end mõttelt, et oleks vaja osta toiduvarusid, kuid kuna poed olid küllaltki ülerahvastatud, siis sinna minek tundus riskantne. Mängu tulid erinevad e-poed ning kojutoomisteenused. Tänu sellisele kriisile said ettevõtted hoogu juurde, et välja arendada paremad süsteemid ja leheküljed ning tekitada kojutoomisteenuste võrgustik üle Eesti. Arvan, et sellega sai täidetud ka Eesti infoühiskonna arengukavas välja toodud visioonipunkt.

Antud arengukavas leiab ka punkte, mis võiksid kindlasti olla rohkem realiseerunud. Silma jäi punk, mis ütles, et „Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.“. Kindlasti on eesti keel siiani elus, kuid samas kuna IKT valdkond on nii kiiresti arenev, siis tähest tahtmata leidub sõnu ning väljendeid, millele ei ole sobivat vastet eesti keeles. Seetõttu harjuvad inimesed kasutama näiteks inglisekeelseid väljendeid. Hiljem aga kui korraldatakse erinevaid võistlusi uute sõnade välja mõtlemiseks, siis tunduvad antud sõnad üsnagi kohmakad ning kummalised ning inimesed otsustavad siiski kasutada edasi võõrkeelseid väljendeid. Nõustun ka sellega, et kindlasti on ka erandeid nii sõnade kui ka inimeste osas, kuid samas on liiga suur osa neid, kes käituvad nii nagu varasemalt mainitud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti riik on märgatavalt arenenud nende 8-7 aasta jooksul ning saavutatud on nii mitmedki eesmärgid. Samas leian, et on ka arenguruumi ning meie riigi keele hoidmise ja arenemise jaoks oleks vaja välja mõelda uusi süsteeme ja lahendusi, kuidas seda edukalt teostada.

Kasutatud allikad:

• https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf